teine katse

Joudsin taaskord Saksamaale oma tegemistega. Isikliku ajaloo huvides, motlesin paar rida kirjutada, kuidas ma siin hakkama saan. Siiani olid käsil elukoha otsingud, mis täna lopuks oma lopu leidsid. Tihti juhtub, et inimesel pole midagi ja korraga on tal liiga palju, nii ka minuga. Kuu aja jooksul oli nii palju voimalusi, mis koik teostumata jäid ning mind totaalse hüsteeriani oleks u nädala pärast viinud, seega oma tervise huvides kaalusin isegi pansionaati elama minna. Odavaim oli 14,5 euri öö pealt. Pärastlounaks onnestus siiski üks tuba 1 kuuks rentida ning 20 min hiljem sain vastuse teisest wg-st, et mind on valitud. Nuta voi naera.
Hetkel on mul 2 elukohta. Püsiv pesa on Neuköllnis ja ajutine Weddingis. Elan nüüd Braunschweiger Straße`l:)

erinnern

Leidisn kaks videot oma välise kovaketta pealt, ajalised kusagil dets algus ja dets lopp:)Väike meenutus eelmisest aastast

neues

Ma kolisin siis lõpuks.
Oaaa, täna sain hea pakkumise näituse kohapealt, kuigi nüüd läheb raskeks, aga parem raske kui mitte midagi. Hakkab nalja saama, sest kui hästi läheb, osalen tähtsal näitusel Frankfurdis heas galeriis. Ootan huviga. Seega nädal läbi ja aina paremaks läheb...sest semester lõppeb 9. veebruar ja me läheme Frankfurti samal hommikul, kui mul on saksa keele suuline eksam.

Asta Uus

Mnjah. Olid ajad, olid inimesed. Uus aasta oli kummaline. Läksime sinna 28 dets ja mina saabusin tagasi 3.ndal. Ööbisime minu sõbra Clemensi pool, kes oli lihtsalt väga armas inimene ja kohutavalt vastutulelik. Laura, Hanna ja mina siis. Käisime näitustel ja sellest täiesti piisas minu kultuurilise kvoodi täitmiseks. Enamuse ajast olin ma üsna uimane, sest rütm kaldus päeval magamise peale, mis kõik segaseks muutis. Kui kell 12 lõi, olin Schönebergi Gustav-Freytag Str.-l ja nautis lokaalsete elanike rõõmsaid paugutamisi. Kena. Clemensist oli väga meid ringi sõiduta ja armasasse Kreutzbergi kohvikusse hommikust sööma viia. Intellektuaalselt huvitav tripp seekord.
Tore oli ka Birxi ja Siimu näha. Hanna sõbra Ventceliga ma niipalju kokku ei puutunud, kahjuks. Ja Liis teadis Kreutzbergi kohti. Palju Fawlty Towersit, teed ja kummalisi seiku. Ja mingi narkar oleks Clemensist või Laurat pussitanud. Ilusad lood.

voyage voyage

Sedapsi. Nüüd ei pea ma enam häbi tundma, olen ikka Berliini ka jõudnud. Käisin näitustel. Deutsche Guggenheimi Jeff Walli näitusel ja samuti Berliini Neue Nationalgalerie Jannis Kounellis`e ja püsiekspositsiooni väljapanekul. Kounellise näitus oli väga meeltmööda mulle. Suur installatsioon, labürindi kujul, mille sees olid omakorda installatsioonid
Metallplaadid, millest olid tehtud labürint olid tumesinised, aga helkisid nagu metallile omane ikka. Seega juba see metallsein oli võimas, rääkimata seal sees asuvatest töödest.


Väga efektsed nägid välja magamiskotti või riidepampu meenutavad rullinstallatsioonid. Neis võis tajuda vangistust ja ehk isegi sõda, aga kindlasti äng. Nugade ja kohviga installatsioonid, vanade õmblusmasinatega installatsioonid, võimas.

Minevikuhõngu oli palju küll jah. Jeff Walls oli muidugi ka võimas, mu lemmiktööks jäi siiski Night. Ma arvasin ka, et Deutsche Guggenheim on suurem, aga mitte sugugi. Püsiekspositsioonid on muidugi toredad, aga väsitavad, niisiis pidin end turgutama klaasi punase veiniga ja minu õnneks polnud kohvikus palju rahvas ja minu õnneks polnud ka baarmenil kahju mulle maja kulul veini valada. Sedapsi veelkord. Berliin on kena, hea et ma uuel aastal Kohilas pole...
Jeff Wall`i kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Jeff_Wall
Jannis Kounellis`e kohta: http://www.artnet.de/artist/9785/jannis-kounellis.html
1 päev Berliinis ikka on NII ebapiisav. Läksin ja tulin jagatud autoga, üks ots oli 12 euri, see on hea. Rongipilet oleks 60 mulle olnud 1 ots.
Helikunstiklassi plenum oli kihvt, pidime stuudiomikrofone testima, kavatsen nendega töötama hakata, seega üsna hariv oli.
Samuti sain endale eluks ajaks private joke`i teema Bjorn Melhusi filmidega. (dorothy, dorothy, toto, toto, hallo, hallo) whatever.
Mnjah, peaaegu oleks unustanud: Braunschweigis oli Mark Wallingeri näitus(YBA), siin on esinenud mitu korda Neubauten ja Nirvana, kui ta veel kuulus polnud. NIN vist ka kunagi - goosh!
Tali tuleb, nägin braunschweigi esimese lumesaju ära, öösel muidugi...kena oli, kirikud taustaks ja. Ikkagi ei saa ma üle sellest, et mul on nii toredad inimesed siin koolis, kuigi üsna segased!

koolikaaslased

Väga mõjurikas nädal on olnud. See on mind läbi raputanud nii vaimselt kui füüsiliselt.
Esimene konflikt professoriga, esimesed suuremad hilinemised, esimesed tööde presentatsioonid, esimesed "vau" reaktsioonid koolikaaslaste töödele ja nii mõndagi veel.
Sain oma õppekava paika ja nüüd peaks kõik laabuma. Algul kaalusin vähendada oma klasside arvu, kuid pärast esimest 5 minutid Candice Breitzi plenumil pani mind teisiti otsustama. Sain ka kahte oma tööd presenteerida suurel ekraanil ja suurema publiku ees, natuke hirmutav oli, aga nii palju pakkuv. Ma nautisin seda, kui pidin seletama ka kõige minimaalsemaid detaile ja tahke oma tööde juures.
Sain palju tagasisidet ja ideid edaspidiseks. Helikunstiga läks väga hästi. Eller(minu õppejõud), oli väga soosiv. Ta jäi rahule minu ideedega edaspidiseks. MA ütlen, siit saab veel asja!
Sain käia ka ainukeses Braunschweigi ägedas pubis. Jazzi pubis, kus saab rasvaleiba ja kurke osta:)
Pühapäeval läheme Bjorn Melhusi filme vaatama ja esmaspäeval saame arutada temaga ta töödest. Ta on Braunschweigi endistest õpilastest kõige kuulsam.
Breitziga on plaanis minna Luksembourgi ja ehk ka Reykjaviki, aga ka teha näitus Anita Beckersi galeriis. See on kõik idee tasand hetkel.
Tõotab igatahes head ja ma võin oma palju furoori tekitanud tassi üles tõsta ja siinsele koolile naeratada, vähemasti hetkel.

WEEKEND

Mnjah. ET siis.. HAnna käis mul külas ja minu arust ei suutnud ma küll eeskujulik host olla, ainult soppamises ja joomises.
Käisime väljas jah, 1 euro paar oli mõnus trash-shit lokaal, täielik pask, aga juua sai vähemalt. Õnnestus ära käia ka Merzis, kus minu õõvastuseks ilmus välja mingi 17 aastane daun, kes arvas, et ma olen fucking 16 ja ei teadnud, mis asi on LAIBACH!! Endal oli rammsteini pusa seljas...
EEskujulik döner vaimustas mindki ja loomulikult pidu, pidu. Kus ma muidugi magama jäin diivanile. Mnjah, järgmine kord siis paremini ja mul tõesti ongi tasuta sõidukaart, millega mul õnnestub Hannale külla sõita!
Eile oli "meeting" köögis(saksa keeles), et mida tohib ja ei tohi teha. Seda ei mainitud, aga need siin on kole imelikud neiud kõik. Meil on reede õhtul - just, reede õhtul koristamispidu!!! Peseme WC-d, kööki ja vannituba, 10 kesi. Kursusekaaslsed soovitasid mul juua seal, kasvõi salaja..hea mõte btw.
Pea mureks oli see, et keegi situb wc-potte täis, TÜDRUKUTE ÜHIKAS! I love the dirty girls! Ei tegelt, ilgelt rõve on mõelda, et keegi päriselt ka varastab panne oma tuppa vms ja situb või veristab peldikuid. Lahenduseks pakkusid tüdrukud muidugi, et see kes tegi, koristagu. Mnjah, arvata võib mitu inimest seda teevad, eksole.
Sellised provintsilinna lood.